Ülevaade
Pikkmüüri kaevandamisena tuntud teisese kaevandamise meetodis luuakse suhteliselt pikk kaevanduspind (tavaliselt 100–300 m pikkune, kuid võib olla ka pikem), rajades tee täisnurga all kahe pikkmüüri ploki külgi moodustava tee vahele, kusjuures selle uue tee üks ribi moodustab pikkmüüri pinna. Kui pikkmüüri pinna seadmed on paigaldatud, saab kivisütt kaevandada kogu pinna pikkuses etteantud laiusega viiludena (nimetatakse söe "võrguks"). Kaasaegset pikkmüüri pinda toetavad hüdraulilised toed ja neid tuge liigutatakse järk-järgult üle, et toetada äsja kaevandatud pinda viilude võtmisel, võimaldades eelnevalt kaevandatud ja toestatud kivisöe lõigul kokku variseda (muutudes õõnsuseks). Seda protsessi korratakse pidevalt, võrk võrgu haaval, eemaldades seega täielikult ristkülikukujulise söeploki, mille pikkus sõltub mitmest tegurist (vt hilisemaid märkusi).
Söeveosüsteem on paigaldatud üle tee äärde, tänapäevastel teedel aga "soomustatud teekonveier". Ploki külgi moodustavaid teid nimetatakse "väravateeks". Tee, kuhu peamine paneelkonveier on paigaldatud, nimetatakse "peaväravaks" (või "peaväravaks"), vastasotsas asuvat teed aga "tagavärava" (või "tagaluugi") teeks.
Pikkmüürilise kaevandamise eelised võrreldes teiste sammaskaevandamise meetoditega on järgmised:
• Püsivaid tuge on vaja ainult esimeses tööosas ning paigaldus- ja taastamistööde ajal. Muud laetoed (tänapäevastel pikmüüridel olevad kiilud või kilbid) liigutatakse ja paigutatakse ümber esiseinte seadmetega.
• Ressursside taaskasutus on väga kõrge – teoreetiliselt kaevandatakse 100% söeplokist, kuigi praktikas toimub alati mingi söe leke või mahavalgumine kaevandusplatsilt, eriti kui pinnal on palju vett.
• Pikkmüüri kaevandussüsteemid on võimelised tootma märkimisväärset toodangut ühest pikkmüüri kohast – 8 miljonit tonni aastas või rohkem.
• Õige töö korral kaevandatakse kivisütt süstemaatilise, suhteliselt pideva ja korduva protsessina, mis sobib ideaalselt kihtide kontrollimiseks ja sellega seotud kaevandamistöödeks.
• Tööjõukulud toodetud tonni kohta on suhteliselt madalad
Puudused on:
• Seadmete kapitalikulud on suured, kuigi tõenäoliselt mitte nii suured, kui esmapilgul paistab, võrreldes sama toodangu tootmiseks vajalike pidevalt töötavate kaevandusüksuste arvuga.
• Toimingud on väga kontsentreeritud ("kõik munad ühes korvis")
• Pikkmüürid ei ole eriti painduvad ja on "halastamatud" – need ei tule hästi toime vuukide katkestustega; väravateid tuleb rajada kõrgete standardite järgi, vastasel juhul tekivad probleemid; head pinnaseisukorrad sõltuvad sageli tootmise enam-vähem katkematusest, seega võivad viivitusi põhjustavad probleemid süveneda suuremateks sündmusteks.
• Pikimüüride halastamatu iseloomu tõttu on eduka töö jaoks hädavajalik kogenud tööjõud.
Üks oluline otsus on müüriplokkide suurus. Kuna tänapäevased müürid hõlmavad suurt hulka seadmeid (suurusjärgus mitu sada ühikut, kusjuures paljud komponendid kaaluvad kuni 30 tonni või rohkem), on seadmete väljavõtmine valmis plokist, uude plokki transportimine ja seejärel uude plokki paigaldamine (sageli viiakse suur osa seadmetest teel kaevandusest kapitaalremondiks) väga suur operatsioon. Lisaks otsestele kuludele on tootmine ja seega ka sissetulek sel perioodil null. Suuremad müüriplokid võimaldavad minimeerida ümberpaigutuste arvu, kuid müüriplokkide suurusel on piiravad tegurid:
• Mida pikem on kaeveoplatsi pind, seda rohkem võimsust on vaja söe transportimiseks mõeldud süsteemil (vt hilisemaid märkusi AFC-de kohta). Mida suurem on võimsus, seda suurem on ajamite füüsiline suurus (tavaliselt on ajam plaadi mõlemas otsas). Ajamite peab mahtuma kaevetööstusse ja jätma ruumi nendest möödapääsuks, ventilatsiooniks üle plaadi ja teatud määral katuse ja põranda vaheliseks sulgemiseks. Samuti, mida suurem on võimsus, seda suurem (ja seega raskem) on...kaevandusketidesikonveieril – neid ümmargusi terasest lülikette tuleb kohati esikonveieril käsitsi käsitseda ja kaevanduskettide suuruse osas on praktilisi piiranguid.
• Mõnedes pikiseinte paigaldistes võib suure võimsusega veoajamite tekitatud soojus olla probleemiks.
• Nii pinna laiust kui ka pikkust võivad piirata rendilepingu piirid, õmbluste katkemised või variatsioonid, juba olemasolev kaevandusarendus ja/või ventilatsioonivõimsus.
• Kaevanduse võime arendada uusi müüriplokke nii, et müüritootmise järjepidevus ei kannataks negatiivselt.
• Seadmete seisukord – mõnede esemete väljavahetamine kapitaalremondi või asendustööde tõttu pikseinaploki eluea jooksul võib olla problemaatiline ja seda on kõige parem teha ümberpaigutamise ajal.
Postituse aeg: 27. september 2022
